Infokirjaoskus (information literacy) on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks.
Infovajadus (information needs) on inimese seisund, kus inimene tajub, et ta ei tule enam toime olemasolevate teadmistega kuni uute teadmiste omandamiseni. Ta vajab täiendavat informatsiooni.
Andmebaas (database) on kindlate ostitunnuste järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogum, mis toetab
mingit rakendusvaldkonda.
KUIDAS INFOALLIKAID HINNATA
Digitaalse informatsiooni ja infoallikate kiire kasvu tingimustes vajad üha enam teadmisi ja oskusi, et kindlaks määrata infoallikate usaldusväärsust. Oluline on silmas pidada tehtava töö eesmärki ja iseloomu.
Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on:
Ajakohasus – sõltub sellest, millise ajaperioodi kohta informatsiooni vajatakse. Ajakohasuse üle otsustamiseks vaata: infoallika ilmumisaega; ilmumisaastaid viidetes ja/või kasutatud kirjanduse loetelus; veebilehe uuendamiskuupäeva.
Usaldatavus – esmalt tuleb kindlaks teha autor ja/või kirjastaja ja tema taust. Kas tegemist on isiku, asutuse või organisatsiooni väljaandega/veebilehega? Kas sisu on kontrollitud (eelretsenseeritud), millise suunitlusega on kirjastus (näiteks kas on tegu õppematerjalide või teaduskirjanduse väljaandjaga)?
Ulatus – ulatust kirjeldavad märksõnad, geograafiline piirkond, ajaperiood. Selleks vaata: pealkirja, eessõna (raamatus), sisukokkuvõtet (artiklis), sisukorda, registrit (raamatus). Sügavust kirjeldab allika tüüp – teatmekirjandus sisaldab lühiinformatsiooni, raamatud aga võivad käsitleda põhjalikult teema eri aspekte.
Täpsus – kes on kirjastaja (kommetskirjastaja, ülikoolide kirjastus); kas infoallikas olevad faktid on kontrollitavad; kas õigekiri on korrektne; kas infoallikas sisaldab teadusinformatsiooni.
Objektiivsus – keerukaim hindamiskriteerium kuna kõik allikad võivad mingil määral subjektiivsed olla. Tuleb jälgida keelekasutust, kas see on erapooletu või emotsioonidest juhitud. Oluline on ka jälgida kas tekst on toimetatud või
eelretsenseeritud.
TEADUSAJAKIRI VS POPULAARTEADUSLIK AJAKIRI
Teadusliku töö jaoks materjali otsides on oluline kasutada vaid eelretsenseeritavaid ajakirju. Tavaliselt lubavad andmebaasid otsingut piirata teadusajakirjadega (tuleb valida „peer-reviewed” või „refereed journals”).
Infovajadus (information needs) on inimese seisund, kus inimene tajub, et ta ei tule enam toime olemasolevate teadmistega kuni uute teadmiste omandamiseni. Ta vajab täiendavat informatsiooni.
Andmebaas (database) on kindlate ostitunnuste järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogum, mis toetab
mingit rakendusvaldkonda.
KUIDAS INFOALLIKAID HINNATA
Digitaalse informatsiooni ja infoallikate kiire kasvu tingimustes vajad üha enam teadmisi ja oskusi, et kindlaks määrata infoallikate usaldusväärsust. Oluline on silmas pidada tehtava töö eesmärki ja iseloomu.
Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on:
Ajakohasus – sõltub sellest, millise ajaperioodi kohta informatsiooni vajatakse. Ajakohasuse üle otsustamiseks vaata: infoallika ilmumisaega; ilmumisaastaid viidetes ja/või kasutatud kirjanduse loetelus; veebilehe uuendamiskuupäeva.
Usaldatavus – esmalt tuleb kindlaks teha autor ja/või kirjastaja ja tema taust. Kas tegemist on isiku, asutuse või organisatsiooni väljaandega/veebilehega? Kas sisu on kontrollitud (eelretsenseeritud), millise suunitlusega on kirjastus (näiteks kas on tegu õppematerjalide või teaduskirjanduse väljaandjaga)?
Ulatus – ulatust kirjeldavad märksõnad, geograafiline piirkond, ajaperiood. Selleks vaata: pealkirja, eessõna (raamatus), sisukokkuvõtet (artiklis), sisukorda, registrit (raamatus). Sügavust kirjeldab allika tüüp – teatmekirjandus sisaldab lühiinformatsiooni, raamatud aga võivad käsitleda põhjalikult teema eri aspekte.
Täpsus – kes on kirjastaja (kommetskirjastaja, ülikoolide kirjastus); kas infoallikas olevad faktid on kontrollitavad; kas õigekiri on korrektne; kas infoallikas sisaldab teadusinformatsiooni.
Objektiivsus – keerukaim hindamiskriteerium kuna kõik allikad võivad mingil määral subjektiivsed olla. Tuleb jälgida keelekasutust, kas see on erapooletu või emotsioonidest juhitud. Oluline on ka jälgida kas tekst on toimetatud või
eelretsenseeritud.
TEADUSAJAKIRI VS POPULAARTEADUSLIK AJAKIRI
Teadusliku töö jaoks materjali otsides on oluline kasutada vaid eelretsenseeritavaid ajakirju. Tavaliselt lubavad andmebaasid otsingut piirata teadusajakirjadega (tuleb valida „peer-reviewed” või „refereed journals”).
teaduslik_vs._populaar.pdf | |
File Size: | 30 kb |
File Type: |